Sõprus

Nii. Ma istun siin Sille ja Sandriga vaatame mingit totakat filmi. Ilmselgelt olen viies ratas vankri all või noh siis viies ja kuues üleliigne jalg diivanil:D Mhh ma tahaks öelda, et elu on täista hea. Tegelt mul ongi, mul on isegi väga hea. Aga kuidas saab olla hea elu, kui mu parimal sõbrannal läheb nii kehvasti. Oeh, palvetage Carina tädi eest väga.
Me saime Carinaga lähedaseks mingi üheteistkümnendas klassis. Meid ühendasid Kalev ja Sander. Kuna klassis teistel eriti oma poisse polnud, siis meil oli vähemalt millest rääkida. Carina sai alati aru ja vastupidi. Pärast seda meie sõprus süvenes ja nüüd on nii,et me saame üksteisest aru ka ilma sõnadeta. Kogu selle Sandri haigestumisega ja surmaga seoses on meie sõprus muutunud nii lähedaseks, et ta on üks kolmest. Üks kolmest on minu jaoks sellise tähendusega: kui ma satun haiglasse ja ainult kolm inimest saaks mind vaatama tulla. Siis Carina on üks nendest.
Ma sain eile temalt telefoni kõne- ta tädi on väga haige. Me istusime telefoni otsas mingi pool tundi ei rääkinud palju, aga pärast ta ütles mulle, nagu Sandri ajal, et ma olen inimene, kellega ta esimesena tahab rääkida kui midagi halba on juhtunud- see tegi head, kuigi ma tedasin seda. Head ei teinud see omakasupüüdlikel põhjustel vaid sellepärast, et see on viis, kuidas ma saan talle toeks olla. Öeldakse, et ma tahan Su poolt valu endale võtta, et Sul kergem hakkaks. Mina ei taha ta valu endale võtta, ausõna ei taha, isegi kui ma olen see läbi egoistlik.

Palvetage ka Carina ja ta perekonna pärast, sest neil ei lähe kohe üldse hästi hetkel.




ps. Love you Carina!!!!

~tiina

Tulevik

Mhh mul on juba päris pikalt tunne, et tahan Eestist veidike vaheldust saada. Jah ma tean ,et käin päris palju reisidel, aga see pole see. Tahan vöörale maale minna, et olla seal oma mötetega ja söita rattaga, et keegi ei tunne mind. see oleks päris awsome. Igastahes pikalt,pikalt plaanisin minna praktikale Kreekasse. Nüüd aga otsustasin,et lähen Saksamaale.
Ma arvan,et see on öige otsus- ma loodan seda. Seal on ikkagi kodusem ja Kalev ei oleks niiiii kaugel:P Tegelt Kreeka oleks äge, kuna seal on soe, aga saksamaa keelt ma oskan ja seal ootaksid mind carina vanemad, kes mind enda juurde avasülivastu võtavad...oeh. Saksamaa es ist!

Igastahes nüüd mul on küll vaja palju julgust ja pealehakkamist, sest pean köik asjad ise ajama, aga mis ei tapa teeb tugevaks. ma tunnen, et pean praktikale minema, et teada saada, kas Sotstöö on ikka see.....

mhhhhhh oiii kui väga kevadet tahaks ja suve, sest meriiiii.uh tahaks kasvöi külma vette ujuma minna...

~tiina

Rutiin

Ma igatsen taga rutiini. see on imelik, sest ma tavaliselt vihkan rutiini. See molutamine ajab mind nii närviliseks. Vanasti oli nii eriline kui sain mõne nädala jooksul ühe päea kauem magada. Nüüd on aga eriline, kui ärkan mõne nädala jooksul enne 9 üles. Ma tunnen, et molutan lihtsalt oma päevi maha, sest hetkel meil kooliga ka pole. ja isegi kooliga, käin seal ära ja siis unustan..... Mhhh ma tahaks vist tööle minna, et saada elus mingti stabiilsust. Mitte kampun ärisse, vaid päris tööle.nii,et kool läbi jne.. See on nii naljakas, sest aasta tagasi mõtlesin just,et armastan ülikooli elu. nii chill, aga nagu öeldakse armastusest vihkamiseni on üks samm... Aga tegelt mul on hea elu. mida viriseda.

Täna jõudsin hommikul Kalevi juurest koju ja leidisn oma toast kaks tulpi ja pannkoogid. Mu kallid sõbrad Raunts ja Sepo olid hommikul külas käinud, et meile lilli tuua ja pannkooke teha. Vot need on tõelised sõbrad:D Hiljem tuli Kalev lilledega, see oli nii nunnu:)!oeh täna oli küll eriline naistepäev:)

Ps. Ilusat naistepäeva!

~tiina

Palju õnne!

Palju õnne, Eesti!:)


~tiina

Plaksutamine

Ma lubasin Kalevile, et kirjutan täna midagi oma blogisse, aga täna on veel 15 nii, et jõudsingi.

Ma sain reedel Kalevi käest üllatuseks Jaan Tätte kontserdi. Ma armastan Jaan Tätte muusikat- ja see tegi sellest üllatusest mulle ühe kõige parema, mis mulle kunagi tehtud on. Mitte sellest ei tahtnud ma aga rääkida vaid plaksutamisest. Ma olen seda varem ka täheldanud, aga just seal istudes jõudis mulle kohale kui väga mulle ei meeldi plaksutamine. Sa kuulad muusikat, oled nii sees, nii, et süda on õnnelik ja siis hakatakse plaksutamine, milleks. Need käed justkui tirivad Sind välja heast mullist. Seal istudes ja kuulates ja olles nii õnnelik selles muusikas- ma ei mõistnud, miks on vaja palksutada! Minu meelest kui üldse plaksutada siis ainult lõpus. ja loomulikult on vaja esinejale teada anda kuidagi, et tema tehtu oli tore vms. Aga see võiks olla kuidagi vaikiv plaksutamine. Jaan Tätte puhul oleks võinud olla lihtsalt vaikus, ja ma arvan, et ta oleks ikka teadnud, et oli hea. Ma tahtsin seal nii väga, et inimesed ei oskaks plaksutada......

~tiina

Poiss.

Käisin täna nahaarsti juures ja pidin mingi 40min järjekorras ootama, sest arstid pidasid mingid pidu, eniveis. Siis ma seal istusin ja ootasin , kõlgutasin jalgu, sest telku ees istus üks naine ja ta kahjuks ei olnud klaasist. seal ooteruumis oli veel üks ema oma väikese poisiga. See poiss oli nii nunnu jooksis ringi ja tegi nalja. siis ta avastas, et seal on klaassein. ema ütles, et tule ära. poiss seepeale, etma aind vaatan tädi. Ema, et okei aga ära pane käsi klaasi peale. Ja sel hetkel ma vaatasin poiss- tal oli hullult kaval nägu peas ja asetas oma mölemad käed mõnuga klaasi peale. Oii ta nii mõnules. Millal on see punkt, kus lapsed ei kuula enam oma ema sõna, kas tõesti juba nii väikeselt. Oeh tegelt mul oli päris lõbus, sest ma nägin selle poisi nägu- ta ainult naeris ja ütles, et ma vaatan tädi. ema oli nõutu. Ma siiski loodan,et sellest poisist kasvab kohusetundlik noormees:P

Täna algas meil kool- täiesti õudne kuidagi tundub minu jaoks see semester. Aga kui see vast üle elada, siis kuidagi muutub asi rahulikumaks.
Nüüd olen kodus, ainult nuuskan ja joon teed, kuna olen kõigele lisaks ka külmtunud.
Kalev tuleb ka täna külla, tema kalli on kõige parem rohi:)



~tiina

Uus aasta

Kalev tuletas mulle reisil meelde, et ma ei ole juba kuu aega oma blogisse kirjutanud. küll ikka aeg lendab.
Igastahes Ave soovil kirjutan siis veidike oma reisist, kust esmaspäeval tagasi jöudisn. Seekord käisin siis Rootsis ja Norras ja loomulikult suusatamas. Suusatamine on ikka nii tuus ja ma ei mötle siinjuures seda maad mööda nühkimist vaid ikka seda kiiret vägevalt alla laskmist:D oeh. Ja see aasta mulle kuidagi eriti meeldis. Sain ka natuke oma körgus kartust proovile panna. Seal olid sellised toolitöstukid, mis on nagu körgel. No tavalise inimse jaoks ei tundu need nii körged,aga minu jaoks, kes kardab körgust olid need alguses väga hirmuäratavad. alguses ikka jalad värisesid ja siis jöudisn mäele ja pidin kohe alla laskma, siis tuli kehvasti alguses välja. Kuid iga korraga ma järjest rohkem harjusin nii, et viimastel päevadel oli juba suht ok:D Seoses suusatamisega panin ma veel tähele, kui väga ma kardan kuhugi sattuda(mingisse kohta), mida ma ei tea. mul oli alati selline hirm sattuda musatle mäele, sest ma kartsin,et lihtsalt ei suuda sealt alla tulla,aga pärast mönda Kalevi närvi minemist sain aru,et tegelt ma alhindan ennast ja midagi hullu ei juhtu. Pärast seda oli üli mönus söita suvakates kohtades:D
Uhh reisi jooksul käisime ka autoga kraavis, kuid önneks ei juhtunude kellegagi midagi. Käisin suusasaabastega!!! 3,6 km ja pärast seda olid mu jalad lihtsalt täiesti surnud- see oli päris öudne. Aga jah mul oli Norras sellinne tunne, etnüüd tahaks, et Carina, Sille ja Ave oleksid siin kohe ja praegu- see oleks lihtsalt nii lahe olnud! Kuid küll on aega ka nendega suustada, siis kui me köik rikkad ja ilusad oleme:D Reis oli väga fun. Mulle meeldis, et sain Kaleviga aega veeta, sest temaga on nii tore°!

p.s Ave loodan,et oled siis kade---noot.


Täna pidime minema Carinaga surnuaeda Sandrile külla- ehk järgmisel korral jöuame kaugemale! Enne käisime Danile lehvitamas. Loodan, et ta jöudis ikka kohale:D


~tiina