Sõprus

Nii. Ma istun siin Sille ja Sandriga vaatame mingit totakat filmi. Ilmselgelt olen viies ratas vankri all või noh siis viies ja kuues üleliigne jalg diivanil:D Mhh ma tahaks öelda, et elu on täista hea. Tegelt mul ongi, mul on isegi väga hea. Aga kuidas saab olla hea elu, kui mu parimal sõbrannal läheb nii kehvasti. Oeh, palvetage Carina tädi eest väga.
Me saime Carinaga lähedaseks mingi üheteistkümnendas klassis. Meid ühendasid Kalev ja Sander. Kuna klassis teistel eriti oma poisse polnud, siis meil oli vähemalt millest rääkida. Carina sai alati aru ja vastupidi. Pärast seda meie sõprus süvenes ja nüüd on nii,et me saame üksteisest aru ka ilma sõnadeta. Kogu selle Sandri haigestumisega ja surmaga seoses on meie sõprus muutunud nii lähedaseks, et ta on üks kolmest. Üks kolmest on minu jaoks sellise tähendusega: kui ma satun haiglasse ja ainult kolm inimest saaks mind vaatama tulla. Siis Carina on üks nendest.
Ma sain eile temalt telefoni kõne- ta tädi on väga haige. Me istusime telefoni otsas mingi pool tundi ei rääkinud palju, aga pärast ta ütles mulle, nagu Sandri ajal, et ma olen inimene, kellega ta esimesena tahab rääkida kui midagi halba on juhtunud- see tegi head, kuigi ma tedasin seda. Head ei teinud see omakasupüüdlikel põhjustel vaid sellepärast, et see on viis, kuidas ma saan talle toeks olla. Öeldakse, et ma tahan Su poolt valu endale võtta, et Sul kergem hakkaks. Mina ei taha ta valu endale võtta, ausõna ei taha, isegi kui ma olen see läbi egoistlik.

Palvetage ka Carina ja ta perekonna pärast, sest neil ei lähe kohe üldse hästi hetkel.




ps. Love you Carina!!!!

~tiina