Nädalavahetus

Mul oli väga sportlik nädalavahetus. Pidasime Kalevi sünnipäeva aias. Kalevi sünnipäeva kirja panemata traditsioon on see, et mängime jalgpalli. Seda me siis ka tegime. Kalevi vanemad olid kaptenid ja valisid meeskonnad. Ja mäng võisiki alata. Päris äge oli, et kõik külalised, absoluutselt kõik mängisid ja keegi ei pirtsutanud. See mulle meeldib, kui keegi ei pirtsuta. Minu meelest on olukord nii, et mida vanemaks inimesed saavad seda rohkem nad pirtsutama hakkavad. Või noh mitte isegi pirtsutama vaid kõik hädad tulevad külge, mis raskendab asjade tegemist. Kahju tegelt. Aga noh mul tulid need hädad järgmisel ja ülejärgmisel päeval, kus lihased olid nii haiged,. et trepist kõndimine vaevaline ja nahk nii sääskede poolt söödud, et raske on ennast mitte sügada. Aga see eest oli mul niii sportlikult positiivne nädalavahetus, et see tasus ennast 100% ära.

Peaks ikka rohkem sportima.

Ave tuleb kohe!

~tiina

Reklaam

Täna kuulsin raadiost reklaami, kus kutsuti üles inimesi tähistama oma perele tähtsaid päevi. Ja nende tähtsate päevade auks heiskama Eesti lipu. Päris awesome mu meelest!

6.aastat

1.juunil palus Kalev mul endaga oma ülejäänud elu koosveeta. Me oleme nüüd kihlatud!:)

Maailma parimad-.

Vaooo.

Tulin 12nov töölt koju. Carina vanemad hakkasid ennast just teele sättima ja nii muuseas ütlesid, et neil on mulle
väike kingitus juba ette. Sahvrist tuli välja Carina. Mul ei olnud sõnu suutsin vaid õnnest nutta. Lõpuks kui ma mõistsin, et see ei ole uni läksime minu tuppa.
Minu voodi peal olid Jette, Rauno ja Sepo. Vaooooo. Ma olin pahviks löödud ausalt. Pärast kallistamisi ja mõistmist, et nad on seal ja see ei ole unenägu suutsin veidikene rahuneda. Märkasin Kalev tekki, teate ma olen sellinne, kes asju märkab. Seletus oli lihtne, Kalev saatis oma teki mulle:) Carina seletas,et Kalev tahtis väga kaasa tulla, aga töö pärast ei saanud, mõistsin. Kuid siis märkasin ta kotti ja enne kui aru sain oli mu kõige kallim minu kõrval ja tahtis mind kallistada. Vaoooo. Ma oleks ausalt ennast kõrvalt vaadata tahtnud. Seest poolt tundsin,et ei saa Kalevit katsuda, sest äkki ta kaob ära suutsin vaid taganeda ja nutta. Võttis ikka aega, kui lõpuks Kalev mind kallistada ja musitada sai.Terve aja suutsin öelda vaid vaooo. Hommikul tulid mulle lauluga veel vastu Seeder ja Sadu, Vaoooo.

Mul oli parim sünnipäev:)
Siiani on raske uskuda,et korraga oli siin kümme inimest. Kuid nüüd juba nädal aega valisteb siis vaikus.

Vaooo, mul on head sõbrad:) Ja maailma parim Kalev!

~tiina

Peal pool pilvi paistab päike.

See on hea, et ma olen siin Saksamaal üksi. Noh teoreetiliselt on siin peale min veel küll üle 81 miljoni inimese. Vot nii palju rohkem on siin inimesi, aga nendest inimestest tunnen ma võibolla veidike üle 10, see on nii väike nagu kirp võrreldes elevandiga või noh isegi veel väiksem võibolla. aga nii on hea, mulle meeldib. Tänaval näed alati uusi nägusid, mul ei ole veel nii juhtunud, et ohh seda nägu ma olen näinud juba. nii kirju, nii palju.
Mulle meeldis, kuidas Juki mulle ütles, kui olin talle ja Kalevile rääkinud sellest, kui hea on ikka ilma sõpradeta. Ta ütles" Tiina, ära kujuta ette".:) Päriselt ma juba kujutan ette,et üksi olla on hea. Vot nii üksi olen, natuke hulluks läinud,aga natuke paranenud. Kuidas võtta. Tagasi tulles tahaks ikka olla natuke parem, kuid kas see on võimalik kui korrutada endale,et olen homme parem. Mille pärast peaks inimene olema homme parem kui täna? Äkki üksindus aitab kaasa ja ma olen tõesti homme parem, äkki, aga äkki ma kujutan ka seda endale ette:)

Inimesed on niiii huvitavad, lausa uskumatu. Eile istusin metroos. ma pean tunnistama, kardan veidike metrooga sõita, eriti õhtuti, sest seal on nii palju mõtlevaid hulle. Eile üks sellinne istus minu kõrvale, hoidis enda ees kõrgel mingit kotti, väga ettevaatlikult. Ainult passis seda ja rääkis omaette. Üks naine läks temast mööda ja ta hakkas karjuma,et ettevaatust ja tõusis püsti ning hakkas paaniliselt ringi käima. Ka teised muutusid ärevaks. Üks mees küsis ta käes,et hei mis Sul seal on, siis läksid metroo uksed lahti ja see mees jooksis välja ja ainult karjus, mis see sinle korda läheb, mis see sinule korda läheb. Vot see oli üks väga mõtlev hull, lausa hirm hakkas. No vähemalt on elu põnev.

~tiina

2.kuud

Mail on õigus, kohe on kaks kuud möödas, sellest kui ma siia tulin. Vahepeal on nii mõndagi muutunud. Kuna ei olnud rahul oma praktika kohaga, siis u kuu aega tagasi vahetasin seda. Nüüd olen praktikal katoliiklikus lasteaias. Seal on tore. Lapsed on niii armsad, vahel võivad nad ka väga jubedad olla, aga enamasti on nad toredad:D
Elu üldiselt möödub siin rahulikult, päevad lähevad väga kiiresti, ei tea kas see tuleb vanusest.... Nädala sees käin tööl ja trennis, laupäeviti käin tavaliselt linnas ja pühapäeval puhkan kodus. Olen palju lugema hakanud, see on täiega kuul:D Aga kahjuks arvuti friigiks olen ka suht hakanud, kuid midagi teha ei ole siis passin lihtsalt arvutis:S, loodan,et saan sellest harjumusest siiski Eestis lahti.

Ma lubasin, et panene Münhenist mõned pildi üles, seda ma siis ka teen. Münchenis oli niiiii tore, hea vaheldus:D

Hetkel on Evi Eestis ja me Ricardoga kahekesi. Hommikuti kuulan muusikat nii,et maja kajab- see on niii äge, ma tahan kindlasti endale ka head võimast muusika keskust ja kõlareid, just love it:)
Käisime Alpides matkamas, vot see on mu uus armastus mere kõrval. Mägedes võiks lihtsalt ilusa ilmaga terve päev istuda ja passida. Mäed ei liiguta, ega tee nalja,aga neid lihtsalt ma võin passida lõputult. vot nii



suured saksa kallid:)

~tiina

1.kuu

Ülehomme olen juba siin kuu aega olnud. Aeg läheb ühest küljest väga kiiresti, aga teisest küljest väga aeglaselt. Nimelt hullult igatsen Kalevit, uskumatu.
Selle kuu aja jooksul olen ennast hästi sisse elanud. Linnas ei eksi ära ja saksa keelt räägin isegi vabatahtlikult:)
Nädala sees olen igapäev 12-18 tööl, see tähendab,et nädala keskel ma väga kuhugi ei jöua. Pühapäeval on sakslastel nn perepäev ,kus köik kohad on kinni, seega on mu ainult laupäevad,et kusagil ringi vaadata- pole veel kuhugi eriti jöudnud, kuna laupäeviti teeme ka aiatöid ja muud.
Olen leidnud endale hea moodus, kuidas linna näha. Istun suvalise bussi peale ja lähen siis maha kui midagi huvitavat näen ja siis jälle suvaka metroo vöi bussi peale jne. Päris huvitav on nii,sest sakslastel on kahekordsed liini bussid, siis istun alati teisele korrusele köige ette:) Nii on päris äge linna avastada.
Aga nagu sakslased alati ütlevad,et Berliin ei ole nagu Saksamaa, siin on köik teisiti.

Igapäev söidan nagu Tallinnast Pärnusse tööle ja tagasi- nimelt üks ots kestab 1,5h. Palju aega metroos veetes, olen öppinud asju ignoreerima. Näiteks geisid,et nad pidevalt ilastavad , mustalsi,kes oma akordioni iga hommik metroos mängib ja narkommanidest ajalehemüüjaid. Alguses olin okeeritud, aga siis ütles Evi lihtsalt- see ongi Berliin.

ps. Eesti keelsete lausete moodustamine hetkel on problemaatiline, kuna tulevad aind saksa sönad vot nii saksa:D

*suur kalli

tiina

p.s Järgmisesse psotitusse panen ka pilte Münchenist, kuhu neljapäeval lähen:)