Täna oli meil kodugrupp, kus arutasime palju abielu teemadel. Ma olen kindel, et Margiti ja Marguse pulmad tulevad väga õnnistatud:)
Ma olen väga laisk. Ja igapäevaga on seda laiskust raskem taluda. Seda sellepärast, et asjad täiega kuhjuvad. Lisaks mõtlesin täna jooksma minna, kuid andsin jälle laiskusele võidu!Nii raske on panna ennast asju tegema, isegi siis kui ma tean,et neid on vaja kiiremas korras tegema hakkata. Õnneks mul on kaks väikest kaaslast, kes on ka laisad:D Huvitav, kas laiskus on päritav? Ma ei tahaks, et mu lapsed kunagi nii laisad oleksid...:S
Suudan mõelda vaid sellele, mis ootab mind silmi sulgedes ja kui hea tunne on seda teha.
~tiina
5 comments:
Ei mina küll usu, et laiskus pärilik haigus on. See on pigem see, et meil puudub piisav motivatsioon, et midagi teha. Nt sinu jooksmisega. Sa ei suutnud kindlalt leida tõeliselt head põhjust, et minna välja. :P
Aga tead, ära muretse, mina olen ka laisk ja lihtsalt ei viitsi!
Mina suudan samas mõtelda ka sellele, mis mind ootab enne silmade sulgemist. Nimelt telefonikõne kõige armsama ja tublima naisega maailmas.
Mulle tundub, et minuga võrreldes, oled sa täitsa tubli:D:)!
Nojaa, mina muutun ka äääääääääääääääääretult laisaks kui on vaja ülikooliks mõni kodune töö jälle teha, masendav:S Tegelikult on minu meelest kõigi asjadega nii, et mida vähem me neid teha tahame, seda laisemaks muutume. Näiteks kujutad sa ette, et tunneksid Margiti pulmapäeval end nii laisana, et ei viitsiks minna?
PS: Pulmas näeme;)
ohjah, mina olen ka laisk - täiega - aga samas, oleneb, mis su prioriteet on ,kui õppimine, siis ma kindlalt laisk, kui sõbrad ja nendega olemine ja kvaliteetaeg, siis ma ei ole laisk! nii et kuidas võtta.Minu meelest ei ole sa laagris kunagi laisk ning sinu töövõime on imeline!Õnnistusi sulle!
Post a Comment