Savi

Eile vedas Hele mind kaasa savivoolimis kursusele. Alguses ei viitsinud väga minna, sest olin hirmus unine. Kuid tuli välja, et see oli nniiii vägev. Tegin endale ussitehnikas lillevaasi ja suhkrutopsi. Järgmisel neljapäeval saame oma asjakesed ära ka värvida. Selline mõnus lapsetunne oli, kus Sa vöid saviga mängida nii palju kui süda lustib! Väga vahva oli! Ma loodan,et mu asjad põletamisega katki ei lähe.
Täna siis algab mu sünnipäevaralli. Lähen pooleks päevaks tööle ja siis kou kokkama. mulle tulevad klassikaaslased külla.Pean veel ainult mingi mängu välja mõtlema. Raske on saada nii vanaks, kus kõik ootavad Sult täiskasvanulikku käitumist.
Oeh. Mu ümber on kuidagi nii paljud haigeks jäänud.loodan,et ma ei nakatu,aga oht on päris suur.

oki ma nüüd lippan tööle

~tiina

Mälestus

Ma kõnnin koos emaga Mustamäe haigla poole. See on muutunud igapäevaseks rutiiniks. See päev on siiski erinev- ma olen otsustanud palatisse sisse minna. Sees on ärevus, sestma ei tea, mis mind ees ootab. Haiglasse jõudes räägib ema arstiga, et teada saada, kas midagi on muutunud, mina kiikan palati poole, kuna uks on kinni, siis ei näe midagi. Ma tean, et ta lamab teisel pool ust. Ema kutsub, et läheme nüüd, kuid ma ei taha veel. Istun veidike aega seal, kus alati. see on juba minu koht. Ajakirjad on ikka samad ja juba läbi vaadatud. natukese aja pärast tõusen püsti, et minna. sisenen palatisse ja seal ta on. Täiesti jõuetu ja mitte üldse enda moodi. ma võtan ta käest ja tema reflekitiivselt haarab minu omast. ma hakkasin kartma, sest ma tean, et ta on koomas ja ei tohiks liigutada. Tema käed on haprad ja mitte üldse tema omade moodi. See teeb haiget ja ma ei suuda seal enam olla. Väljun ja veidikese aja pärast lahkume haiglast. See oli viimane kord kui ma oma isa elusana nägin.

~tiina

Tänav

Teata seda tunnet kui on selline tunne, et keegi jälitab Sind?! Mul täna oli täiega õudne täna. Läksin koeraga jalutama. Ja majade vahel ei olnud mitte ühtegi inimest. Isegi alati kärarikas Paldisiki mnt tundus nii tühi. Siis kõnnin ja kõnnin ja järsku oli selline tunne, et keegi jälitab mind. Üks tänavavalgustus ka vilkus. Ma ei vaadanud selja taha ainult kõndisin väga kiiresti. Tegelt ma ei kartnud, vaid mõtlesin, et mida ma teeks kui keegi keegi tuleks kallale. Mõtteid ei tulnudki, ainult nii palju, et kui tuleb siis tuleb. Ma ei saaks sinna midagi teha. aga raha mul polnud ja vaevalt keegi mu vana Samsungi tahaks:D Ja siis lõpetas koer oma ajamised ja ma tulin koju. Koduuksest sisenedes tuli turvaline tunne tagasi.
Istun siin oma uue diivani peal ja mugi kohupiimakreemi, oiii ma olen selles osas maiasmokk.:D sain oma ühe kahest referaadist valmis ja selle üle on mul heameel.

kallid

~tiina

Lapsed

Täna trenni sõites nägin jubedat vaatepilti. Narkomaanist ema oli torllis lääbakil ja tal oli süles umbes 5aastane laps. Üks teine naine üritas siis seda narkomaani korral kutsuda ja öelda, et to püsiks üleval,et laps näeb. Aga narkomaan hakkas hoopis räuskama,et mis see tema asi on ja jätku teda rahule jne. Ohhh nii kahju on nendest lastest. Samamoodi oli just üks jõle kurb artikkel Postimehes.( Mai: täpselt lastekaitse auku) Oii, see on nii halb kui väga mulle sellised juhtumid korda lähevad. Aga ma saan heaks sotsiaal- või lastekaitsetöötajaks ja ma hakkan neid aitama:) Tahaks väga saada väga heaks töötajaks.Pädevaks. Aga kardan, et vene keel saab takistuseks, kuidas ma saaks selle võluväel selgeks.Oeh.
Istun siin trennis ja vaatan, kuidas mehed tantsivad oma sipelga tantsu:D Kalev on ikka nii nunnu!

tsau praeguseks

~tiina

Torm

Täna öösel magasin head und ja siis käis eriti kõva mürin õues, mille peale üles ärkasin. Nii mõnus oli, õues täiega sadas ja tormas, aga mina olin oma voodis ja keerasin teist külge.
Eestit räsivad küll tormid, aga ma olen väga tänulik, et ma Eestis elan. Siin ei ole maaväirnaid, tsunaamisi ja teisi looduskatastroofe, mis võtavad nii paljude elusid.
Uudistest loetuna paistab see tühisena. Suri 1000 inimest ja 20 jne. Aga kui need oleks meie inimesed, siis oleks asi hoopis teisiti. Alates õnnetusest loen igakst juhtunud autoõnnetusest väga hoolikalt ja tunnen omakestele südames kaasa.
Looduskatastroofides hukub nii palju inimesi, et see on südantlõhestav. Nägin uudistest ,kuidas ühe väikse lapsukese käsi oli rusudest väljas- ta oli surnud. Ma tunnen südames kurbust nende perekondade pärast.

ps. Täna on suurepärane ilm õppimiseks, kasutage seda;)

~tiina

Kapseldatud

Täna kodugrupis ma märkasin seda, kuidas ma ei jaksa inimestega rääkida. Noored arutasid omavahel ja ma lihtsalt ei suutnud midagi öelda. Ja mis veel kurvem- mul ei olnud midagi öelda. Mul oli tunne, et mul puudub arvamus elu eesmärgi suhtes. Aga äkki mul tõesti puudub..... see oleks küll kurb, aga ma ei tea hetkel.
See on nii kurb. Triin räägib, kuidas tema kursavennad joovad päikest välja, ma tahaks,et minu oma tuleks lihtsalt välja. Nii eredalt, nagu see oli täna hommikul- see oleks äge!
Ei ma ei ole masenduses, kui siis ainult veidikene. Ma olen lihtsalt väga väsinud- väga. Vot see on kurb. Nii kurb, et mul hakkab endast kahju, mis on juba hale...
tahaks ka lahkumisavalduse anda, et vabaaega saada nagu Mai. Jei Mai, ma kunagi liitun Sinuga:)

tahaks sooja kallii.

~tiina

Ma olen viimasel ajal väga suure oma ajast Lasnamäel veetnud. Kui ma kuulsin, et mu ema sinna kolib, oli mul juba ettekujutus kuidas ma ekslen nende majade vahel igakord, sest kõik on ju nii ühesugune. Aga tegelt ema kolis suht lasnamäe algusesse nii, et ära eksimud ma veel ei ole. Koeraga jalutades olen end mitmel korral vilkasamisi näinud ka Kohvide residentsi ja neile mõttes viibanud.
See on lausa uskumatu kui palju mahub inimesi ühte maja elama. Kuid see vaid toidab ebaviisakust. Sest kahe nädala jooksul on mulle vaid kaks korda tere tagasi öeldud... Huvitav, kas see võib tulla sellest, et ma olen eestlane?!
Lasnamägi ei ole nii hull, aga minu jaoks siiski liiga suur. Tunnen ennast nende üheksakordsete majade ees seistes nagu väike sipelgas, kes tahab vaid kiiresti varjuda.

ps. mu suur Õde on nii äge!

~tiina