Lapsed

Täna trenni sõites nägin jubedat vaatepilti. Narkomaanist ema oli torllis lääbakil ja tal oli süles umbes 5aastane laps. Üks teine naine üritas siis seda narkomaani korral kutsuda ja öelda, et to püsiks üleval,et laps näeb. Aga narkomaan hakkas hoopis räuskama,et mis see tema asi on ja jätku teda rahule jne. Ohhh nii kahju on nendest lastest. Samamoodi oli just üks jõle kurb artikkel Postimehes.( Mai: täpselt lastekaitse auku) Oii, see on nii halb kui väga mulle sellised juhtumid korda lähevad. Aga ma saan heaks sotsiaal- või lastekaitsetöötajaks ja ma hakkan neid aitama:) Tahaks väga saada väga heaks töötajaks.Pädevaks. Aga kardan, et vene keel saab takistuseks, kuidas ma saaks selle võluväel selgeks.Oeh.
Istun siin trennis ja vaatan, kuidas mehed tantsivad oma sipelga tantsu:D Kalev on ikka nii nunnu!

tsau praeguseks

~tiina

Torm

Täna öösel magasin head und ja siis käis eriti kõva mürin õues, mille peale üles ärkasin. Nii mõnus oli, õues täiega sadas ja tormas, aga mina olin oma voodis ja keerasin teist külge.
Eestit räsivad küll tormid, aga ma olen väga tänulik, et ma Eestis elan. Siin ei ole maaväirnaid, tsunaamisi ja teisi looduskatastroofe, mis võtavad nii paljude elusid.
Uudistest loetuna paistab see tühisena. Suri 1000 inimest ja 20 jne. Aga kui need oleks meie inimesed, siis oleks asi hoopis teisiti. Alates õnnetusest loen igakst juhtunud autoõnnetusest väga hoolikalt ja tunnen omakestele südames kaasa.
Looduskatastroofides hukub nii palju inimesi, et see on südantlõhestav. Nägin uudistest ,kuidas ühe väikse lapsukese käsi oli rusudest väljas- ta oli surnud. Ma tunnen südames kurbust nende perekondade pärast.

ps. Täna on suurepärane ilm õppimiseks, kasutage seda;)

~tiina

Kapseldatud

Täna kodugrupis ma märkasin seda, kuidas ma ei jaksa inimestega rääkida. Noored arutasid omavahel ja ma lihtsalt ei suutnud midagi öelda. Ja mis veel kurvem- mul ei olnud midagi öelda. Mul oli tunne, et mul puudub arvamus elu eesmärgi suhtes. Aga äkki mul tõesti puudub..... see oleks küll kurb, aga ma ei tea hetkel.
See on nii kurb. Triin räägib, kuidas tema kursavennad joovad päikest välja, ma tahaks,et minu oma tuleks lihtsalt välja. Nii eredalt, nagu see oli täna hommikul- see oleks äge!
Ei ma ei ole masenduses, kui siis ainult veidikene. Ma olen lihtsalt väga väsinud- väga. Vot see on kurb. Nii kurb, et mul hakkab endast kahju, mis on juba hale...
tahaks ka lahkumisavalduse anda, et vabaaega saada nagu Mai. Jei Mai, ma kunagi liitun Sinuga:)

tahaks sooja kallii.

~tiina

Ma olen viimasel ajal väga suure oma ajast Lasnamäel veetnud. Kui ma kuulsin, et mu ema sinna kolib, oli mul juba ettekujutus kuidas ma ekslen nende majade vahel igakord, sest kõik on ju nii ühesugune. Aga tegelt ema kolis suht lasnamäe algusesse nii, et ära eksimud ma veel ei ole. Koeraga jalutades olen end mitmel korral vilkasamisi näinud ka Kohvide residentsi ja neile mõttes viibanud.
See on lausa uskumatu kui palju mahub inimesi ühte maja elama. Kuid see vaid toidab ebaviisakust. Sest kahe nädala jooksul on mulle vaid kaks korda tere tagasi öeldud... Huvitav, kas see võib tulla sellest, et ma olen eestlane?!
Lasnamägi ei ole nii hull, aga minu jaoks siiski liiga suur. Tunnen ennast nende üheksakordsete majade ees seistes nagu väike sipelgas, kes tahab vaid kiiresti varjuda.

ps. mu suur Õde on nii äge!

~tiina

Lihtsus

Mul oli au enne reisi aega veeta oma õelastega. nad on niiiii toredad. See on lihtsalt uskumatu kui ehedad suudavad lapsed olla.
"Tõnis Sul on püksilukk lahti", "Ahh, las ta olla"
Me tulime Tallinna ja esimene asi mida nad märkasid olid tuvid. me olime Kristiine keskuse ees ja nad ütlesid alles siis, et nüüd me oleme Tallinnas. Kaupo seletas mulle, et nende jaoks on see suur kaubanduskeskus Tallinn ja tuvid on nende jaoks ime.
Olime autos ja nad nägid kajakat. Nad ei mõistnud kuidas saab ta nii kiiresti lennata ja olid kindlad, et tal on turbo boost taga ja tol samal hetkel kasutab nitrot. Niiiiiiiiiii lahe, kuidas ühe lapse aju töötab. kõik on lihtne ja loogiline.

Tahaks ka. Lihtsat ja loogilist.

~tiina

Reisist

Noo nii nüüd olen siis kõikidelt oma residelt tagasi. Lubasin kirjutada mõlemast reisist siis kui Kreetalt tagasi. Aga ma arvan, et raske on anda seda edasi, mida ma nägin tundisn ja kogesin. See oli vägev!!!
Igastahes oli tore ja soe ja mõnus jne. Minge ja reisige kui te vähegi saate, sest see on mõnus.

Tavaliselt oli mul nii,et kui ma koju tulin kusagilt siis oli kodus nii hea olla ja alati mõtlesin, et reisima peab, sest siis tead kui armas kodu on. Aga need reisid olid niii toredad, et isegi kodus ei ole enam parem.
Ma olen teist päeva kodus, aga ei suuda veel ikka ära harjuda selle külma ilma ja külmade inimestega. Need reisid panid mind igatsema minna välismaale ja sinna ka jääda. (Siiski usun, et seda ei tee. Aga unistada võib ju:))
Kreeta loodus on täiseti uskumatu, parem kui Mamma Mia filmis(Y). Aga jah minge kui saate;)

Kõige parem oli Kaleviga koosveedetud kvaliteet aeg, meil oli täiega tore:)



Nüüd olen kodus ja imestan seda kuidas nii paljude elud muutuvad ja olen rahul sellega,et mina olen jõudnud punkti, kus saan sagimisest ainult väheke aimu.


suuuuured kalllid!

~tiina

Jutt

Ma olen olnud lapsest peale selline inimene, kes on mõelnud ennekõike teiste heaolule. Mul on olnud väga raske teistele ära öelda. Seda on mul mõnikord ka praegu raske teha, kuid asi hakkab paranema.
Teiste heaolu ette seadmine on viinud mind olukorrani, kus ma tunnen, et ei tee enda jaoks mitte midagi. Mind ei olnud minu jaoks olemas. Ma ei olnud suuteline mõtlema endast kui inimesest. Olen jätnud enda tagaplaanile ja ei ole endaga tegelenud. Ma olen kaua aega ilmetlenud Maret, kes suudab ennast kõrvalt vaadata ja kaalutleda kõike mida ta teeb. Ma olin pikka aega Mare peale kade.
Pärast seda, kui ma kodust ära kolisin hakkas tasapisi muutus toimuma, mis toimub igapäev. Siiski ka preagu leian ennast tihti olukordatest, kus ma olla ei tahaks. Kuid olen seal, sest ei taha teistele nõrdimust valmistada.
Ma kardan, et see on ka põhjus, miks ma nii paljudest asjadest ja üritusest olen tahtnud kõrvale jääda. Mulle meeldib olla kodus, kus ma teen asju, sellepärast,et ma neid ise teha soovin. Ma kardan seda nõrkust, mis minus on.

Paljud sõbrad, kes mind kuhugi kutsuvad on saanud eitava vastuse. Isegi kui ma ei tee midagi, olen koos Kaleviga või lihtsalt kodus ei taha ma tihti kuhugi minna. Paljud nimetavad seda laiskuseks- mina seda nii ei nimetaks. Pigem on see soov ollas turvalises tsoonis. Ma olen leidnud lõpuks selle turvalisuse, mis on mul olnud terve elu puudu. Ja see on nii hea, ma tahan selles leida üles ka iseend. Kuid selleks vajan aega.

Ma tean, et mu jutt on segane kirja panduna, kuid minu jaoks on ta vägagi selge.

Ma kirjutan Teile reisidest, siis kui ma Kreetalt tagasi olen. Siis on kaks ühes jutt;)


p.s Igatsen Carinat.


Suured kallid!!

~tiina.