Ma olen viimasel ajal väga suure oma ajast Lasnamäel veetnud. Kui ma kuulsin, et mu ema sinna kolib, oli mul juba ettekujutus kuidas ma ekslen nende majade vahel igakord, sest kõik on ju nii ühesugune. Aga tegelt ema kolis suht lasnamäe algusesse nii, et ära eksimud ma veel ei ole. Koeraga jalutades olen end mitmel korral vilkasamisi näinud ka Kohvide residentsi ja neile mõttes viibanud.
See on lausa uskumatu kui palju mahub inimesi ühte maja elama. Kuid see vaid toidab ebaviisakust. Sest kahe nädala jooksul on mulle vaid kaks korda tere tagasi öeldud... Huvitav, kas see võib tulla sellest, et ma olen eestlane?!
Lasnamägi ei ole nii hull, aga minu jaoks siiski liiga suur. Tunnen ennast nende üheksakordsete majade ees seistes nagu väike sipelgas, kes tahab vaid kiiresti varjuda.

ps. mu suur Õde on nii äge!

~tiina

Lihtsus

Mul oli au enne reisi aega veeta oma õelastega. nad on niiiii toredad. See on lihtsalt uskumatu kui ehedad suudavad lapsed olla.
"Tõnis Sul on püksilukk lahti", "Ahh, las ta olla"
Me tulime Tallinna ja esimene asi mida nad märkasid olid tuvid. me olime Kristiine keskuse ees ja nad ütlesid alles siis, et nüüd me oleme Tallinnas. Kaupo seletas mulle, et nende jaoks on see suur kaubanduskeskus Tallinn ja tuvid on nende jaoks ime.
Olime autos ja nad nägid kajakat. Nad ei mõistnud kuidas saab ta nii kiiresti lennata ja olid kindlad, et tal on turbo boost taga ja tol samal hetkel kasutab nitrot. Niiiiiiiiiii lahe, kuidas ühe lapse aju töötab. kõik on lihtne ja loogiline.

Tahaks ka. Lihtsat ja loogilist.

~tiina

Reisist

Noo nii nüüd olen siis kõikidelt oma residelt tagasi. Lubasin kirjutada mõlemast reisist siis kui Kreetalt tagasi. Aga ma arvan, et raske on anda seda edasi, mida ma nägin tundisn ja kogesin. See oli vägev!!!
Igastahes oli tore ja soe ja mõnus jne. Minge ja reisige kui te vähegi saate, sest see on mõnus.

Tavaliselt oli mul nii,et kui ma koju tulin kusagilt siis oli kodus nii hea olla ja alati mõtlesin, et reisima peab, sest siis tead kui armas kodu on. Aga need reisid olid niii toredad, et isegi kodus ei ole enam parem.
Ma olen teist päeva kodus, aga ei suuda veel ikka ära harjuda selle külma ilma ja külmade inimestega. Need reisid panid mind igatsema minna välismaale ja sinna ka jääda. (Siiski usun, et seda ei tee. Aga unistada võib ju:))
Kreeta loodus on täiseti uskumatu, parem kui Mamma Mia filmis(Y). Aga jah minge kui saate;)

Kõige parem oli Kaleviga koosveedetud kvaliteet aeg, meil oli täiega tore:)



Nüüd olen kodus ja imestan seda kuidas nii paljude elud muutuvad ja olen rahul sellega,et mina olen jõudnud punkti, kus saan sagimisest ainult väheke aimu.


suuuuured kalllid!

~tiina

Jutt

Ma olen olnud lapsest peale selline inimene, kes on mõelnud ennekõike teiste heaolule. Mul on olnud väga raske teistele ära öelda. Seda on mul mõnikord ka praegu raske teha, kuid asi hakkab paranema.
Teiste heaolu ette seadmine on viinud mind olukorrani, kus ma tunnen, et ei tee enda jaoks mitte midagi. Mind ei olnud minu jaoks olemas. Ma ei olnud suuteline mõtlema endast kui inimesest. Olen jätnud enda tagaplaanile ja ei ole endaga tegelenud. Ma olen kaua aega ilmetlenud Maret, kes suudab ennast kõrvalt vaadata ja kaalutleda kõike mida ta teeb. Ma olin pikka aega Mare peale kade.
Pärast seda, kui ma kodust ära kolisin hakkas tasapisi muutus toimuma, mis toimub igapäev. Siiski ka preagu leian ennast tihti olukordatest, kus ma olla ei tahaks. Kuid olen seal, sest ei taha teistele nõrdimust valmistada.
Ma kardan, et see on ka põhjus, miks ma nii paljudest asjadest ja üritusest olen tahtnud kõrvale jääda. Mulle meeldib olla kodus, kus ma teen asju, sellepärast,et ma neid ise teha soovin. Ma kardan seda nõrkust, mis minus on.

Paljud sõbrad, kes mind kuhugi kutsuvad on saanud eitava vastuse. Isegi kui ma ei tee midagi, olen koos Kaleviga või lihtsalt kodus ei taha ma tihti kuhugi minna. Paljud nimetavad seda laiskuseks- mina seda nii ei nimetaks. Pigem on see soov ollas turvalises tsoonis. Ma olen leidnud lõpuks selle turvalisuse, mis on mul olnud terve elu puudu. Ja see on nii hea, ma tahan selles leida üles ka iseend. Kuid selleks vajan aega.

Ma tean, et mu jutt on segane kirja panduna, kuid minu jaoks on ta vägagi selge.

Ma kirjutan Teile reisidest, siis kui ma Kreetalt tagasi olen. Siis on kaks ühes jutt;)


p.s Igatsen Carinat.


Suured kallid!!

~tiina.

Kartus

Tihti öeldakse, et pimedas muutuvad inimsed julgemaks. Minuga seda ei juhtu. Ma arvasin, et olen oma pimeda kartusest üle saanud, kuid paar-päeva tagasi sai see arvamus kummutatud. Ma olin Kalevi pool üksinda üritasin magama jääda. Lasin tuled ära ja üritasin, üritasin ja kartsin. Pöörasin ennast teki sisse ja üritasin ilusaid mõtteid möelda. magama jäin kahe tunni pärast, sest iga kraps pani mind valvele. Uhhh lapsepõlv tuli meelde, kus ma kartsin, et kui tule ära lased siis tulevad kollid. Aga tegelt ma olen kollide jaoks juba suur. mhhh kollidega tuleb lõpparve:D


Aga suvi on:)

igatsen

~tiina

Vaba päev

Oiii, mul on lõpuks vaba päev ja lausa kolm päeva järjest. Hommikul juba helistati, et kas ma ei saaks homme tööle minna. Ma suutsin seda teha, mida ma tavaliselt ei suuuda- ära öelda ja mõelda enda peale. Ma olen sellega väga rahul.
Ohh vaba päev on mõnus, ma sain magada, see on kõige parem:D
Aga tegelt tööö ei ole ka muidu hull, mulle meeldib inimestega suhelda, aga siis kui nad toredad on ja ei vigu.

Teate, mis ma eile teada sain.......:D Me läheme Kalevi perega Kreetale. 16aug. Ja see tähendab, et mul on kaks reisi üksteise otsa, sest pärast laagrit lähme Kaleviga ka kuhugile.Oiiii niiiiii äge! Aga ma pean nüüd oma passile järgi minema. Ma saan sõrmejäljega passi:D nii cool:D

ps. Laagriraha maksin ära nii ,et ilmselt ikka tulen. Juba on peaagu viitsimine ja soov olemas.

kallistan.

~tiina

Tühi

Mu elu on hea. Mul on niii toredad õed. Ja ma olen seitsme toreda lapsukese tädi. Jaanuris saab täis kaheksa. Nii lahe on pakkuda arvu, mis võib kunagi olla. Äkki on see 20 v 15. Ma loodan, et Ave saab ka palju lapsi, siis ma arvan,et peaaegu saaks:D

Mul on hetkel igasugune isu läinud midagi teha. Isegi nii hull, et Kalju laagrisse minek tundub suure ületusena. Vahel tuleb selline tunne, et mis ma sinna ikka lähen, keegi ei paneks mu puudumist tähelegi. Loodan, sellest tundest üle saada ja laagri nimekirja jõuda.

Mulle väga meeldis tantsupidu, nii et ma isegi hakkasin nutma. See oli tõesti ilus.
ma olen pool nädalat sakslastega koos olnud, nii, et ma jälle oskan saksa keelt. Täitsa lõbus oli neid bonnetada, aga olen endast kõik ära andnud ja mul on aega vaja, et taastuda.

Ehk on paari päeva pärast juba parem.
Ma läen varsti reisile.:D

~tiina