Täna öösel magasin head und ja siis käis eriti kõva mürin õues, mille peale üles ärkasin. Nii mõnus oli, õues täiega sadas ja tormas, aga mina olin oma voodis ja keerasin teist külge.
Eestit räsivad küll tormid, aga ma olen väga tänulik, et ma Eestis elan. Siin ei ole maaväirnaid, tsunaamisi ja teisi looduskatastroofe, mis võtavad nii paljude elusid.
Uudistest loetuna paistab see tühisena. Suri 1000 inimest ja 20 jne. Aga kui need oleks meie inimesed, siis oleks asi hoopis teisiti. Alates õnnetusest loen igakst juhtunud autoõnnetusest väga hoolikalt ja tunnen omakestele südames kaasa.
Looduskatastroofides hukub nii palju inimesi, et see on südantlõhestav. Nägin uudistest ,kuidas ühe väikse lapsukese käsi oli rusudest väljas- ta oli surnud. Ma tunnen südames kurbust nende perekondade pärast.
ps. Täna on suurepärane ilm õppimiseks, kasutage seda;)
~tiina
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Sama siin, hoopis teistsugusena tunduvad kõik need õnnetused nüüd! Tiina, õpeta mind ka õppima!
ei viitsi ikka õppida, pealegi tartus ei sadand;)
ootan ikka su konto nr:)
Post a Comment