Sunday, October 24, 2010
Peal pool pilvi paistab päike.
See on hea, et ma olen siin Saksamaal üksi. Noh teoreetiliselt on siin peale min veel küll üle 81 miljoni inimese. Vot nii palju rohkem on siin inimesi, aga nendest inimestest tunnen ma võibolla veidike üle 10, see on nii väike nagu kirp võrreldes elevandiga või noh isegi veel väiksem võibolla. aga nii on hea, mulle meeldib. Tänaval näed alati uusi nägusid, mul ei ole veel nii juhtunud, et ohh seda nägu ma olen näinud juba. nii kirju, nii palju.
Mulle meeldis, kuidas Juki mulle ütles, kui olin talle ja Kalevile rääkinud sellest, kui hea on ikka ilma sõpradeta. Ta ütles" Tiina, ära kujuta ette".:) Päriselt ma juba kujutan ette,et üksi olla on hea. Vot nii üksi olen, natuke hulluks läinud,aga natuke paranenud. Kuidas võtta. Tagasi tulles tahaks ikka olla natuke parem, kuid kas see on võimalik kui korrutada endale,et olen homme parem. Mille pärast peaks inimene olema homme parem kui täna? Äkki üksindus aitab kaasa ja ma olen tõesti homme parem, äkki, aga äkki ma kujutan ka seda endale ette:)
Inimesed on niiii huvitavad, lausa uskumatu. Eile istusin metroos. ma pean tunnistama, kardan veidike metrooga sõita, eriti õhtuti, sest seal on nii palju mõtlevaid hulle. Eile üks sellinne istus minu kõrvale, hoidis enda ees kõrgel mingit kotti, väga ettevaatlikult. Ainult passis seda ja rääkis omaette. Üks naine läks temast mööda ja ta hakkas karjuma,et ettevaatust ja tõusis püsti ning hakkas paaniliselt ringi käima. Ka teised muutusid ärevaks. Üks mees küsis ta käes,et hei mis Sul seal on, siis läksid metroo uksed lahti ja see mees jooksis välja ja ainult karjus, mis see sinle korda läheb, mis see sinule korda läheb. Vot see oli üks väga mõtlev hull, lausa hirm hakkas. No vähemalt on elu põnev.
~tiina
Thursday, October 21, 2010
2.kuud
Mail on õigus, kohe on kaks kuud möödas, sellest kui ma siia tulin. Vahepeal on nii mõndagi muutunud. Kuna ei olnud rahul oma praktika kohaga, siis u kuu aega tagasi vahetasin seda. Nüüd olen praktikal katoliiklikus lasteaias. Seal on tore. Lapsed on niii armsad, vahel võivad nad ka väga jubedad olla, aga enamasti on nad toredad:D
Elu üldiselt möödub siin rahulikult, päevad lähevad väga kiiresti, ei tea kas see tuleb vanusest.... Nädala sees käin tööl ja trennis, laupäeviti käin tavaliselt linnas ja pühapäeval puhkan kodus. Olen palju lugema hakanud, see on täiega kuul:D Aga kahjuks arvuti friigiks olen ka suht hakanud, kuid midagi teha ei ole siis passin lihtsalt arvutis:S, loodan,et saan sellest harjumusest siiski Eestis lahti.
Ma lubasin, et panene Münhenist mõned pildi üles, seda ma siis ka teen. Münchenis oli niiiii tore, hea vaheldus:D
Hetkel on Evi Eestis ja me Ricardoga kahekesi. Hommikuti kuulan muusikat nii,et maja kajab- see on niii äge, ma tahan kindlasti endale ka head võimast muusika keskust ja kõlareid, just love it:)
Käisime Alpides matkamas, vot see on mu uus armastus mere kõrval. Mägedes võiks lihtsalt ilusa ilmaga terve päev istuda ja passida. Mäed ei liiguta, ega tee nalja,aga neid lihtsalt ma võin passida lõputult. vot nii
suured saksa kallid:)
~tiina
Subscribe to:
Posts (Atom)