Monday, October 19, 2009

Mälestus

Ma kõnnin koos emaga Mustamäe haigla poole. See on muutunud igapäevaseks rutiiniks. See päev on siiski erinev- ma olen otsustanud palatisse sisse minna. Sees on ärevus, sestma ei tea, mis mind ees ootab. Haiglasse jõudes räägib ema arstiga, et teada saada, kas midagi on muutunud, mina kiikan palati poole, kuna uks on kinni, siis ei näe midagi. Ma tean, et ta lamab teisel pool ust. Ema kutsub, et läheme nüüd, kuid ma ei taha veel. Istun veidike aega seal, kus alati. see on juba minu koht. Ajakirjad on ikka samad ja juba läbi vaadatud. natukese aja pärast tõusen püsti, et minna. sisenen palatisse ja seal ta on. Täiesti jõuetu ja mitte üldse enda moodi. ma võtan ta käest ja tema reflekitiivselt haarab minu omast. ma hakkasin kartma, sest ma tean, et ta on koomas ja ei tohiks liigutada. Tema käed on haprad ja mitte üldse tema omade moodi. See teeb haiget ja ma ei suuda seal enam olla. Väljun ja veidikese aja pärast lahkume haiglast. See oli viimane kord kui ma oma isa elusana nägin.

~tiina

Friday, October 16, 2009

Tänav

Teata seda tunnet kui on selline tunne, et keegi jälitab Sind?! Mul täna oli täiega õudne täna. Läksin koeraga jalutama. Ja majade vahel ei olnud mitte ühtegi inimest. Isegi alati kärarikas Paldisiki mnt tundus nii tühi. Siis kõnnin ja kõnnin ja järsku oli selline tunne, et keegi jälitab mind. Üks tänavavalgustus ka vilkus. Ma ei vaadanud selja taha ainult kõndisin väga kiiresti. Tegelt ma ei kartnud, vaid mõtlesin, et mida ma teeks kui keegi keegi tuleks kallale. Mõtteid ei tulnudki, ainult nii palju, et kui tuleb siis tuleb. Ma ei saaks sinna midagi teha. aga raha mul polnud ja vaevalt keegi mu vana Samsungi tahaks:D Ja siis lõpetas koer oma ajamised ja ma tulin koju. Koduuksest sisenedes tuli turvaline tunne tagasi.
Istun siin oma uue diivani peal ja mugi kohupiimakreemi, oiii ma olen selles osas maiasmokk.:D sain oma ühe kahest referaadist valmis ja selle üle on mul heameel.

kallid

~tiina

Wednesday, October 7, 2009

Lapsed

Täna trenni sõites nägin jubedat vaatepilti. Narkomaanist ema oli torllis lääbakil ja tal oli süles umbes 5aastane laps. Üks teine naine üritas siis seda narkomaani korral kutsuda ja öelda, et to püsiks üleval,et laps näeb. Aga narkomaan hakkas hoopis räuskama,et mis see tema asi on ja jätku teda rahule jne. Ohhh nii kahju on nendest lastest. Samamoodi oli just üks jõle kurb artikkel Postimehes.( Mai: täpselt lastekaitse auku) Oii, see on nii halb kui väga mulle sellised juhtumid korda lähevad. Aga ma saan heaks sotsiaal- või lastekaitsetöötajaks ja ma hakkan neid aitama:) Tahaks väga saada väga heaks töötajaks.Pädevaks. Aga kardan, et vene keel saab takistuseks, kuidas ma saaks selle võluväel selgeks.Oeh.
Istun siin trennis ja vaatan, kuidas mehed tantsivad oma sipelga tantsu:D Kalev on ikka nii nunnu!

tsau praeguseks

~tiina

Sunday, October 4, 2009

Torm

Täna öösel magasin head und ja siis käis eriti kõva mürin õues, mille peale üles ärkasin. Nii mõnus oli, õues täiega sadas ja tormas, aga mina olin oma voodis ja keerasin teist külge.
Eestit räsivad küll tormid, aga ma olen väga tänulik, et ma Eestis elan. Siin ei ole maaväirnaid, tsunaamisi ja teisi looduskatastroofe, mis võtavad nii paljude elusid.
Uudistest loetuna paistab see tühisena. Suri 1000 inimest ja 20 jne. Aga kui need oleks meie inimesed, siis oleks asi hoopis teisiti. Alates õnnetusest loen igakst juhtunud autoõnnetusest väga hoolikalt ja tunnen omakestele südames kaasa.
Looduskatastroofides hukub nii palju inimesi, et see on südantlõhestav. Nägin uudistest ,kuidas ühe väikse lapsukese käsi oli rusudest väljas- ta oli surnud. Ma tunnen südames kurbust nende perekondade pärast.

ps. Täna on suurepärane ilm õppimiseks, kasutage seda;)

~tiina